Palju soovitakse ’praktilist koolitust’, et ’ei oleks teooria’ ja eriti hinnas on ’praktikute’ teadmised. Ma laseksin kogu sellest „ei taha teooriat, tahan praktilisi nõuandeid“ soovist hea koguse entusiasmi välja.
❗Hea lugeja – põhjalik, tugev ja arusaadavalt ning põnevalt edastatud teooria on vaat’ et ainus viis, mis võimaldab meil selgitada maailma enda ümber ja selles järjepidevalt edukalt hakkama saada. Isiklikult mõtlen sellest umbes nõnda, et praktilistel soovitustel on kombeks toimida vaakumis või muutuda uute probleemide võimalikuks allikaks; hea alusteadmine aga võimaldab inimesel ka ise jooksvalt päriselus toimetades ja erinevaid teadmisi seostades asjakohaste praktiliste lahenduste peale tulla.
Lihtsustame viimase mõttekäigu: keegi annab sulle efektiivsed tööriistad ja materjalid mänguväljaku ehitamiseks, aga omamata füüsikas klassikalise mehaanika teoreetilisi teadmisi, on üpris tõenäoline, et mänguväljak saab valmis ning näeb superlahe välja, kuid seal võib hiljem ohtlikke olukordi juhtuda. Väga reaalselt eksisteeriv näide meie igapäevatöös on see, kui väsimatult levib soovitusi, kuidas juhtida erinevaid põlvkondi või nende vahel koostööd edendada. Ärevaks tegevalt suur hulk inimesi on vankumatu enesekindlusega kaitsmas selle praktilist väärtust.
Olen tänaseks erinevates ettevõtetes (kui Sind huvitavad numbrid, siis näiteks osa neist annab rahvusvaheliselt tööd 10 000 – 30 000 inimesele ning osa omab aastast kogukäivet miljardites eurodes) teinud argumenteeritud keynote’ – (PS! korrektsioonikoht tuleb) -, kuidas värskeim empiiriline ja väga kontrollitud statistilise analüüsiga teaduslik arusaam on, et võttes arvesse kõiki muid inimesega seotud sotsiaal-demograafilisi näitajaid, individuaalseid psühholoogilisi tunnuseid, asutuse töö korraldamise viise ning arvestades keerukate süsteemide koostoimimise printsiipe, on põlvkondade juhtimisest rääkimine ja sellele erinevate juhtimisvõtete ülesehitamine ebakorrektne ning peaksime sellest hoiduma.
Kui siinkohal küsida, mis selles soovituses praktilist on, siis võiks kõigepealt mõelda näiteks, kui palju tulevikuprobleeme hoiame ära juba seetõttu, et sunnime end omandama paremat – aga ilmselt ka mõtlemise mõistes nõudlikumat – alusteooriat. Lisaks tasub mõelda nende väärtuste peale:
- säästame inimeste vaimset tervist uute konfliktide ja arusaamatuste ärahoidmisega
- edendame inimeste psühholoogilist heaolu ja tõhusust, kuna tegevuste tulemusena tekivad toimivad lahendused
- hoiame kokku raha, kuna ei pea uute tegevustega kaevuma vanade probleemide mõtestamisesse ja lahendamisesse
- lisaks mõelda vaid, milline enesetõhusus meil tekib omades teadmisi, mis võimaldab meil igapäevases müras orienteeruda
Paremate teadmistega võime seega oma töökeskkonnas hoopis uue pilguga ringi vaadata ning meie edasisi otsuseid ei ohusta ainult kõige näilisem – inimestel on erinev sünniaasta ning nad reageerivad samas keskkonnas erinevalt. Tõeline rakendatavus ja praktilisus saab hoogu, sest järk-järgult mõistame, kuhu oma tähelepanu ja küsimused suunata. Lahendused lausa pressivad ise sisse 🎉.
Ajastul, kus meie mõtlemise viise ja psüühika põhifunktsioone ohustab niigi liigne tehisintellekti kasutamine ja digitaalne ülekoormus, peaksime nägema haaravalt edastatud tugeva teooria omandamises võimalust teha midagi head oma ajule. Boonusena hakkavad lahenema ka probleemid valdkondades, kus vastavat teooriat omandame.
Ka igapäevastes vaimse tervise ja meeskonnapsühholoogia koolitustel annan inimestele praktilisi soovitusi ja rakenduslikke nõuandeid, kuid kes on osalenud, siis see teab, et sinna juurde käib hea alusteadmine, mis näitab ka kätte kohad, kus nende soovituste kasutamine võib hoopis liiga teha.